Where are u now? ehk kuhu ma kadusin

Väga väga väga paljud on minult küsinud, mis mu sporditeemast ja tiimist on saanud. Ma peatasime lepingu teadmata ajaks. See oli minu enda soov.

Miks ma seda tegin, kuigi ma ise nii väga tahtsin ja alguses olin motivatsioonist lõhkemas? Alustame algusest. Kui ma sain oma treening-ja toitumiskava, hakkasin ma seda 100% jälgima. Trennide jälgimises ei teki tõenäoliselt kellegil kahtlust. Toitumist jälgisin ka täpselt nii nagu kirjas oli kaks nädalat. Kõik läks hästi ja mu kaal langes kahe nädalaga VIIS KILO! Ma olin sellest väga motiveeritud ja mõtlesin, et ohh oleks usinam ja tõmbaks oma kaloraazi veelgi madalamaks. Ma hakkasin sööma ca 700kcal päevas(tavainimese jaoks ütleks pm tadriku täis keedukartulit + hakklihakaste rohkem), keha automaatselt läks säästureziimile ja hakkas toitu kinni hoidma. Ainevahetus oli kehva ja sama kiirelt võtsin ma oma viis kilo tagasi. Läksin ülevaatusele, muidugi olime me mõlemad pettunud, seega pidin hakkama sööma!

Niisiis hakkasin sööma. Kuid see, et ma olin vaeva näinud ja põhimõtteliselt kuu aega ma ei söönud tükikestki shokolaadi ega mitte midagi rämpstoidust, aga kaal oli nullis, viis mu stressi. Ma teadsin, et ma olin vea teinud ja ma olin ise selles süüdi, et kaal tõusis taas. Vaatamata sellele mõtlesin ma üle, et ma olen lootusetu inimene, ma ei suuda enam kaalust alla võtta ja jäängi elu aeg vaalaks. Ma olin esimesed kaks nädalat täielikus motivatsioonipuuduses ja ei suutnud ennast kokku võtta, sest ma olin nii vihane enda peale. Samal ajal tänu stressile, tekkisid nö naisteprobleemid. Mu "päevad" ei olnud regulaarsed. Päevad olid 1-2 päeva, max 3 päeva vaikust ja hakkas taas päevade-eelne periood ja kestis ca 3 nädalat, kuni hakkasid jälle päevad, mis olid 1-2 päeva jne.

Läksin Otti juurde järgmine kuu, kaal langenud vist paarsada grammi või midagi taolist? Leppisime kokku, et võtan ette esialgse kava ja hakkan seda jälle järgima, sest alguses ju asi läks üles mäge, küll aga võtsime süsivesikuid toitumises vähemaks. Mõni aeg toitusingi nii. Tohutult uimane oli olla, jõudu polnud ei trenni teha ega üldse eksisteerida. Kaal ei langenud, sest stress tegi endiselt oma tööd - seekord aga ta otsustas et keha võiks hoida kinni lisaks toidule ka vett. Te võite kujutada ette kuidas ma paisusin. Ainevahetus ei töötanud ABSOLUUTSELT. "Päevi" ei olnud ka üldse. Ma elasin hirmuga, et issand varsti tuleb ülevaatus, aga ma olen kaalust juurde hoopis võtnud ja näen välja nagu tiine lehm. Mul ei olnud üldse tahtmist trenni minna, sest ma tundsin end vaalana ja mul ei olnud samal ajal üldse jõudu. Seega tegin ma otsuse, et ma ei saa muudmoodi sellest lahti, kui lihtsalt kulgeda ise edasi ja vaadata mida elu toob.

Peale seda kui ma tulin tiimist ära, pole ma tahtnud süüa ei kanaliha, ühtegi piimatoodet ega ka muna(+ minna jõusaali). Seega elasin ma mingi aeg täisväärtusliku paksu vegani elu. Alles mõni nädal hiljem suutsin ma ajada dressid selga ja minna jooksma. Kana sõin alles mõni aeg tagasi esimest korda. Piima pole ma joonud siiani kordagi. Ainult vegan piima. Pean tunnistama, et olen ostnud paar korda jogurtit küll. Muna sõin täna esimest korda(ja ma lahkusin tiimist rohkem kui kuu aega tagasi). Ma olen vaikselt hakanud taas jõusaalis käima ja üritanud end saada tagasi trennilainele. Ma pole Revalis käinud üle kahe kuu.

Käisin tankimas

Palgapäev on see imeline päev, kui trennihull esimese asjana jookseb mitte riidepoodi, Sportlandi või toidupoodi, vaid Fitshop'i! Enamasti üritan kuu alguses oma "toiduvarud" ära osta kuuks ajaks ja siis ei pea rohkem sinna minema, sest see pood on saatanast. Sinna ei saa eriti kauaks jääda, muidu jätad terve oma nutsu sinna. 

Sel korral oli mul vaja kindlasti bcaa'd ja puddingut, nipet näpet võtsin veel asju - pannkoogisegu(ÄKKI mulle hakkab see veel maitsema, võiks ju pannakaid süüa küll), smoothie mix'i(pole ever maitsnud) ja paar uut batooni. 

Puddingut olen varemgi maininud siin blogis, kui ideaalse magusaisu leevendajana. Tuleb tõdeda, et tõesti on tegemist super magusa ja mõnusa asjana, aga mul vaikselt kuu lõpus viskas see kopa ette, sest ma sõin seda iga jumala päev. Ta sisaldab päris palju valku ka, seega ei pea iga päev kohupiima ja liha näost sisse ajama, et saada täis oma päevast valguvajadust. Eelmine kuu sõin Mariti promotud kreemiküpsise puddingut, mis oli ja on tegelt megamega hea, aga ma sõin sellest end üle ja nüüd jooksin karamelli maitselise pulbri järele. Võtsin mõne shokolaadimaitselise nö ühekorrapaki ka.

Shokolaadisõber ma teadagi ju olen, aga vot shokolaadi kohupiim, tort või pudding mulle ei istu. Ma söön selle ära ja korra naudin seda, aga teist korda ei tõmba seda sööma. Pigem karamelli oma, mis on tõesti ehtsa kreemise karamelli maitsega, samas ei ole ta nii magus, et ajaks südame läikima. Ma nüüd siiralt loodan, et ei söö jälle ennast täis sellest. Sest sellele saab ideaalselt panna veel peale igast mõnusaid ja häid asju, näiteks banaani, marju või valgubatooni tükikesi!

Full Force'i BCAA'd läheb mul juba teine purk, millest jätkub natuke üle ühe kuu mulle. Ma enne Otti tiimi astumist ei tarbinud aminohappeid, kuid millegipärast ma otsustasin, et ma pean ka tuus olema ja käima ringi suure sheikeriga jõusaali, nii ma siis läksingi ja ostsin selle punase joogi endale. Poes veel J mainis, et kui sulle see ei maitse, siis sind pole lihtsalt olemas, sest see on vaieldamatu lemmik kõikidel klientidel. Okei. Läksin suure lootuse-ootusega trenni, sheiker koos bcaa'ga käes ja lürpisin paar esimest lonksu. Ma pidin oksele hakkama seal keset jõusaali, sest see oli DISGUSTING! Igatsesin oma puhast filtrivett ja jõin vastu enda tahtmist seda ollust. Aga jõin ära ja jõin ka teine kordki ära ja kolmas ja nüüd kui kuu lõpus sai võlujook otsa ja pidin puhta veega trenni minema, oli vähe veider tunne. Tunne, nagu miskit oleks puudu. 

Fitness toidublogis ilmus hiljuti põnev retsept sellest, kuidas teha ägedaid kummikomme BCAA pulbrist! Ma kindlasti lähipäevil proovin selle ära.

Pancake Mix'i olen ma ka varem ostnud, kuid see viskas ülikiiresti kopa ette ja palju ma neid ei söönud. Mäletan, et lõpuks viisin selle Maritile ära. Las laps sööb. Kuid viimasel ajal oleks nagu karma mulle meelega toppinud instagrami valgupannkookide pilte, kus on mõnusalt peale visatud marjad ja üle kallatud walden farmsi kalorivaba kastmega. No ila hakkab täiega tilkuma ju! Niisiis otsustasin ma, et kord nädalas(mitte rohkem), hakkan endale hommikuti küpsetama pannkooke. Võib-olla leevendab ka see minu magusahullust! Minu vana postitus valgupannkookidest on siin. 

Mõni aeg tagasi ilmusid Fitshop Revalisse uued valgubatoonid, mida ma kindlasti pidin järele proovima. Viimasel ajal ma pole neid küll eriti ostnud, sest need on nii pisikesed minusuguse magusahullu jaoks, seega olen pigem eelistanud midagi muud. Minu valikusse sattusid Power System Professional Protein Bar ja Power System Whey Chocolate Bar. Mis siin salata, mõlemad on super head ja samas ka suhteliselt kõrge kaloraaziga.

Valgubatoonide maitseid on erinevaid, mina valisin shokolaadi-pähkli maitse. Pigem oli seal tunda rohkem karamelli maitset, kui pähkli. Kuid siiski oli see väga maitsev ja valgu kõrvalmaitset ei olnud absoluutselt! Meenutas natuke FAST'i karamelli valgubatooni. 

Valge shokolaadi batoon oli täiesti identne uuele Fast'i NIX'ile. Üks ütles, et samast tehasest tulnud ka. Seega see oli minu silmis suht pointless. Vist koguse poolest oli rohkem seal ja tõenäoliselt on seal midagi veel rohkem, sest kalorite poolest on ta rammusam. Kuid maitse ja väljanägemine on täiesti sama! No maitse oli muidugi nagu ikka. Mega! 

Smoothie mix sattus minu "poekotti" esimest korda. Miks ma ostsin selle? Uudishimust ja vajadusest raha raisata. Ma pole väga leidnud mingeid põnevaid retsepte sellest ja niisama heast peast ma tõenäoliselt seda ja hakka jooma. Seega ma ei tea mida ma sellega peale hakkan.

Kookosküpsised

Jagan Teiega ühte head retsepti, mille ma ühel 

ilusal päeval leidsin Interneti avarustest. 

Vaja läheb vaid nelja koostisainet - 1 kruus kookoshelbeid, 1 kruus india pähkleid(eelnevalt leotatud), 4 tl palmisuhkrut ja soola(mina soola ei pannud, panin aga törtsu õli). Kõik koostisained visatakse köögikombaini, purustatakse ära kuni tekib ühtlane mass. Voolitakse väiksed pätsikesed ning ahju 175kraadise kuumuse juures küpsevad küpsised ca 10-15min. Mina sain antud kogusest 10 küpsist. 

Myfitnesspal näitab, et ühes küpsises on 66kcal, 1.8g valku, 4.6g süskareid ja 4.9g rasva. Isegi mina, magusasõltlasena, ei suuda üle kolme küpsise korraga ära süüa, niiet igati head ja kasulikud pätsikesed! 

Vahepeal tegin veel valguküpsiseid, millest rääkisin ka eelmine kord. MFP näitab, et ühes küpsises on 60kcal, 3.5g valku, 9g süskareid ja 0.9g rasva. Viimane kord lisasin sinna juurde veel natuke mustsõstraid. Tunduvalt paremad :) 

Brownied on endiselt minu menüüs ja neid küpsetan üpris tihti! MFP näitab, et ühes tükis on 41kcal, 4g valku, 9g süskareid ja 1.5g rasva!!! Minu omad on tehtud shokolaadi valgupulbriga. 

Sheerin veel oma hiljutisi toidu pilte.

Ahjus tehtud kartul, toorsalat ja suvikõrvits 

Praetud kana koos suvikõrvitsa ja paprikaga + toor oasalat

Mul on täna probleem saada oma kaloraaz täis, mul on kõht niiiniiiniii täis! Arvestades seda, et täna oli jõusaalis intensiivne jalapäev, peaksin sööma 1400kcal. Täna hommikul panin oma tänase menüü appi sisse ja see näitab 1200. Ma poleks iial arvanud, et mul tekib probleem oma kaloraazi täis saamisega.

Täna hommikul jõusaalis tuli üks meesterahvas küsima, mis spordiga ma tegelen. Vastasin, et fitnessiga. Tüüp jagas nii palju kiitusi, et mul hakkas täitsa imelik kohe. Ta olevat jälginud mu trenni ja ütles, et niii intensiivne ja nii suur koormus peal lausa. Kusjuures jah, mul oli esimese tsükli jalapäev, mis võtab kiirelt higistama ja lööb pulsi lakke, aga tänane trenn polnud kohe kindlasti nii raske, kui mul tavaks teha(kõht hakkas tühjaks saama trenni jõudes). Aga no teadagi, kuidas paljud käivad jõusaalis "trenni tegemas", seega vist on jah imelik näha higistavat inimest jõusaalis. :) 

Ikka toidust, millest veel?

Tavaliselt on mul mingi kindel teema olnud, millest tahan rääkida, aga see kord mul pole isegi ideed millest rääkida. Tahan tegelikult Teile sheerida oma toidu pilte, aga räägiks siis trennist ka? Ja kaalust?

No trennis ma käin. Viimasel ajal ainult Jüris, sest kuu lõpp jne... Jüris on küll väga nigel varustus, aga trenni saab tehtud. Osasid harjutusi olen asendanud alternatiividega. Täitsa tore on vahelduseks seal käia, sest seal on rahulik ja ei pea võitlema masina eest. Ok, üldiselt olen teinud jalapressi suure vaatajaskonnaga(inimesed passivad masina ümber ja ootavad vabanemist). Aga näiteks alati olen teinud oma gigantseeriatega jalatrenni ilma igasuguse probleemita. Selgitan siis mitte jõusaalihaidele, mida see täpsemalt endast ette kujutab. Kasutan samal ajal nelja erinevat masinat. Teen ühel masinal 20 kordust ära, siis liigun järgmisele, kus teen 20 kordust jne. Kokku teen 3-5 ringi. Sõltuvalt kui suured raskused võtan ja millal eelmine jalapäev oli. Seega on mul vaja hõivata korraga neli masinat. Tipptunnil ma esimese tsükli jalapäeva ei saa teha, seega see alati jääb vabale päevale, mil saan minnaa  päevasel ajal jõuksis. Seega ei tee ma trenni ka päris nii nagu on treeningkavas kirjutatud. Vahest pean esimest tsüklit poolitama, siis teen mitu tsüklit otsa. Vahest muudan trennide järjekorda. Ei tee järjest jalg - selg, biits - õlg, triits; vaid segamini. Kuid trennid saavad kõik tehtud ja üle ühe puhkepäeva pole ma teinud. Puhkepäevad on alati tööpäevadel, seega saab ikkagi natukenegi liigutud, mitte kodus passitud.

Niisiis toit! Ma arvan, et ma olen saanud pooleldi ree peale tagasi. Juheiii! Ma ei saa päris tuimalt ära öelda koogist ja kringlist, kuid ei mõtle enam ööpäevaringselt magusale. Pigem olen Mariti eeskujul hakanud genereerima uusi põnevaid magusaid vahepalasid. Googeldan ja otsin. Igast põnevaid asju olen leidnud, mida tahaks teha ja proovida. Minu elu suurim avastus on patuvaba brownie. Mida ma olen teinud nüüd kaks korda jutti. Esimene kord olin ma nii vaimustunud sellest, et ma sõin ühe päevaga peaaegu terve koogi ära, sest see on niiiiiiiiiiiiiiiiii fcking hea. Nüüd olin targem ja tegingi täpselt nii palju, et saaksin kaks päeva seda tööle kaasa võtta. Muutsin natuke retsepti ja lisasin shokolaadivalgupulbrit. Minu arust tuli see nüüd eriti hea. Peale puistan mustsõstraid. Retsepti võite leida siit. Mina arvutasin välja oma mõõtudes koogi kaloraazi. Üks tükk sisaldab keskmiselt 70kalorit!

Oma magusa vajadust olen ikka üritanud rahuldada kohupiimadega ja valgupuddinguga. Kreemiküpsise pudding on mul kopa ette visanud ja järgmine kuu on plaan osta mitu erinevat maitset, et saaksin neid vaheldumisi süüa. Olen lisanud sisse ka marju ja seganud neid tavalite valgupulbritega, et muuta natukenegi maitset. Kohupiimadest söön nö tavalisi oldschool kohupiimasid vanilje maitselist või rosinatega. Sisaldavad suhteliselt vähe kaloreid, kuid on valgurikkad, täidavad korralikult kõhtu ja sobivad ideaalselt vahepalaks. Profeel kohupiima pole juba ammu ostnud, sest see ei täida mu kõhtu ning peaksin sinna veel midagi juurde sööma. Mugavam on osta see vana hea ploki kohupiim ja pista see nahka.
Ühel ilusal päeval tegin ka proteiini kaerahelbeküpsiseid. Retseptis on küll räägitud ainult shokolaadimaitselistest. Mina tegin nii shokolaadimaitselisi kui ka vanilje. Mulle maitsesid vaniljemaitselised rohkem. Minu jaoks tulid natuke kuivad ja võibolla natuke liiga magusad. Plaanin täna-homme neid uuesti teha ja siis teen pilti ka. Kasutan neid ka vahepalana.
Viimane nädal(vb kaks) ongi olnud mu kõik vahepalad magusad. Mõnikord isegi õhtusöögiks olen teinud valgupuddingut, siis on olnud kolm toidukorda magusad. Mulle tundub, et mulle sobib see ja siis pole tõmmet snickersi ja milka poole ka. :D

Hommikuks olen viimasel ajal teinud omletti. Lisanud juurde sinki ja juustu, vahest natuke singi arvelt pannud toorjuustu peale. Kuna ma soola ei kasuta, siis see lisab head maitset ja teeb mõnusamaks omletipoisi. Täna olid mul kõik asjad otsas ja kapis vedeles sinihallitusjuust sünnipäevast saadik, siis sai seda pandud vahele. Superluks hea!

Lõunasöögiga olen ka natuke eksperimenteerinud viimasel ajal ja teinud igast manti. Näiteks minu viimase aja avastus on sügavkülmutatud itaaliapärane segu, sellele lisatud kanahakkliha ja lõpuks sisse segatud koos toorjuustuga. Võiksin sellest end ogaraks süüa.

Aga mis ma ikka siin jutustan, panen parem pilte? Midagi mul peaks olema ikka...

Kartuli-porgandikotletid, värske kurk ja törts lahjat majoneesi

Tuunikala-avokaado salat(üldse ei maitsenud, J ütles et see on nagu Rimi pestud salat) 

Kikerherneroog kalkuni hakklihaga

Seene-kikerherne roog kana hakklihaga

Riisinuudli pasta krevettidega ja pestokastmega(üks mu viimase aja lemmikuid, kuid väga süskarirohke)

Shokolaadimaitseline jogurtikook(see läks prügikasti) 

Kartuli-porgandipüree, hautatud kapsas porgandiga ja kanafilee

Minu esimene katsetud posheeritud munadega

Omlett singi, toorjuustuga ja värske kurk

SUSHI!

Kaal natuke on langenud ja enesetunne on suht ok. Või siis harjub selle paksuks olemisega ära tasapisi? 

Hello. How are you?

Et siis kuidas mul läheb? Vist suhteliselt kehvasti.

Peale eelmist ülevaatust oli mu motivatsioon järgnevad paar päeva kriitilise piiri ääres. Üritasin trenniga seda üles saada, aga tulutult. Jõusaalis tundsin ennast võõrkehana ja trenni vedasin end minimaalselt. Tegin oma normi täis, mitte mingil juhul rohkem. Toitumine läks veel rohkem pekki. See oli kaootiline. Kuigi tegelikult vist mitte. Ma sõin ikkagi oma tavapärast toitu tavapärastel kellaaegadel, aga allusin kergelt oma isudele ning ei piiranud ennast. Õigemini ma ei suutnud ennast piirata.

Okei. Sellel oli ka üks loogiline seletus. Millest ma tegelikult tegin ca 2000 sõnalise postituse, aga see teema tundus minu jaoks liiga privaatsena ja nii ma selle postituse ka südamerahuga delete'sin. Hiljem kahetsesin. Aluseks võtsin endale kunagi Liina kirjutatud postituse "Kaalulangetus, treening ja "päevad". Räägiks üle sellest, sest sellega puutub kokku iga treeniv naisterahvas ja ma usun, et see viib kohati stressi iga üht neist(meist?)?

Laias laastus jaguneb ka minu kuu kaheks - menstruatsiooni eelne ja järnev periood. Eelneval perioodil lisaks kõikidele nendele kõhuvaludele, rindade tundlikusele, paistes olekule, turris meeleolule jne toimub suur motivatsiooni langus treeningu ja tervisliku toitumise osas. Ainuke asi millest hoolid on rämpstoit ja diivanil vedelemine. Trenni teed ilma erilise motivatsioonita, peaasi et saaks linnukese kirja, üle normi ei tee mitte mingil juhul. Kui ma tavaliselt vabal päeval käin hommikul kohalikus jõusaalis ja peale seda jään kannatamatult ootama õhtust rühmatrenni, siis "sellel perioodil" ütlen kergesti ära rühmatrenni broneeringust ja jõusaali trenni ka venitan hilisõhtusse.

See-eest "päevade" järgnev periood pakatab motivatsioonist, ärevusest trenni minna-teha ja isud rämpstoidu järele on kadunud sekunditega. Tunnen, et alati just siis on mul kõige rohkem jõudu ja energiat ning kirja lähevad tavalisest raskemad trennid. Kaal langeb ladinal ja tunnen end hästi.

Liina soovitab oma postituses tarbida sel raskel ajal BCAA'd ja kakaod, see pidavat aitama. Olen proovinud nii üht kui teist, efektiivsus on 0. Minu puhul ei aidanud absoluutselt kumbki. BCAA on mul igas trennis kasutusel, seega see polnud ka midagi uut minu keha jaoks. Kakaod ma ei tarbi igapäeva elus üldse ja olen seda varianti proovinud varemgi "päevade" ajal magusaisu taltsutamiseks, kuid taaskord tulutult. Milka shokolaad ja koogitükk tööl söögilaua peal on palju ahvatlevam, kui miski muud. Sööd nagu elaks viimast päeva.

Sel korral tundsin, et ma olen omadega täiesti ummikus. Ma teadsin, et sel perioodil on raskem enda toitumist jälgida, kuid üldjuhul olen suutnud natukenegi enda isusid taltsutada ning magusasöömised on jäänud hommikusse. Eelmine nädal oli mitu korda, kus õhtul koju tulles töölt ma lihtsalt ründasin kööki ja sõin ära KÕIK hetkel isu äratavad asjad, mis külmikus olid. See oli minutite küsimus, kus ma olin kuskil augus, kust ma ei suutnud välja tulla. Peale seda alles mõistsin, et wtf ma just tegin. Mul ei olnud otseselt nälga ka ega midagi. Lihtsalt. Tahtsin... End seaks süüa.

Mind absoluutselt ei huvitanud, et mul peaks ülevaatus olema varsti, sest ma olen niikuinii paks ja nii lootusetu ja ma ei suuda end kunagi kokku võtta ja süüa korralikult, sest maailmas on nii palju häid asju, mis niidavad mind jalust igal nõrgemal hetkel. Mul ema ka ei usu, et ma kunagi lavale jõuan, sest ma ei suuda ennast distsiplineerida. Ma olen teoorias tugev ja võin Teile siia kirjutada, et osta endale fitshopist puddingut ja söö seda, kui Sul tuleb isu süüa snickersit. Praktikas ma ju tean, et see ei toimi. Ma olen seda puddingut oma magusaisu taltsutamiseks söönud juba oksendamiseni. Kergem on minna poodi ja osta see snickers ära, et pärast jälle süüdistada ennast nõrkuses ja saamatuses.

Samas mind hirmutas see ülevaatus, sest päris feil oleks jälle minna sinna ja põruda. Aga näedsa, see ikka ei toimi. Mul oleks vaja kedagi endale siia kööki tööle, kes teeks mulle iga päev toidud valmis ja arvutaks kaloraazi ja valgud-süskarid-rasvad välja ja pakiks kõik ilusti kaasa. Samas see keegi võiks natuke kuri ka olla, sest kui mul tuleb magusaisu, peaks ta mulle pikki vahtimist panema, et ma maa peale tagasi tuleks.

Trenni tegin päris kenasti ja vedasin end mõnel päeval ka rühmatrenni. Nädala lõpp oli õudne. Ma ei suutnud hommikul enne tööd ärgata ja jätsin lihtsalt jõusaali mineku ära. Ilma mingisuguse põhjuseta. Samamoodi olin ma laupäeval just arvestanud, et lähen hommikul peale söömist jõusaali ja teen jalatrenni ära. Kuna motti pole, siis lõhkuma ei hakka. Kergelt "töötlen" jalga siit ja sealt ja küll trenni lõpuks tekib vajadus veits lõhkuda oma jalakesi(tavaliselt nii see on jah). Aga ma pidasin paremaks vedeleda voodis, vaadata sarju ja süüa pähkleid. Okei, põhimõtteliselt tund enne bussile minekut hakkasid süümekad piinama ja ma otsustasin jooksma minna. Jooksin head 5-6 kilomeetrit ja siis turbokiirusel kimasin bussile, et põrutada Rakkesse, kus ma sõin ja jõin nonstop igast kräppi öö läbi.

Oeh. Sai nüüd südamelt ära räägitud, kui raske elu mul on. Ja hakkab olema veel raskem. Sest ma praegu mõtlen, et tahaks seda uut Milka Collage shokolaadi. Peaks trenni ka minema nüüd kohe ja praegu ja õhtul võiks end Revalisse vedada rühmatrenni.

Ülevaatus + toitumine

Laupäeval käisin oma teisel kaalumisel-ülevaatusel. Nimelt sellega on üks paha lugu, milles ma olen ise süüdi ja no loll õpib ikka oma tegudest ju.

Kohe peale esimest ülevaatust sain ma kätte nii treening-kui toitumiskava. Mõlemat hakkasin usinalt jälgima. Treeningkava jälgimisega pole siiani probleemi ning seda ma teen rõõmuga siiani. Toitumist tegin ka kava järgi esimesed 2 nädalat, võib-olla natuke rohkem. Kaal langes super hästi ja 2 nädalaga suutsin ma viis kilo alla võtta. Siis aga miskipärast(ma ise ka ei tea ega mäleta miks) tõmbasin ma oma kaloraazi pea poole vähemaks. Keha hakkas hoidma kogu toitu ja vett kinni ning sama kergelt kui need viis kilo läksid, tulid ka tagasi. Kusjuures ma tundsin end muidu väga hästi ja kõht polnud tühi mitte kordagi. Muidugi ülevaatusel ei üllatanud ma enda vormiga. Võrreldes jaanuari lõpuga olin ma vaid 1,1kg alla võtnud. Lihasprotsent nats kasvanud küll ja rasvaprotsent vastupidi - langenud. Aga erilist muudatust polnud. Olin muidugi endas väga pettunud, et ma nii lolli sammu tegin ise. Eks ma võtan seda kui õppetunnina ja mis siis muud... hakkame sööma! 

Kohe samal päeval tõmbasin endale myfitnesspal'i ja hakkasin endale järgmiseks päevaks menüüd kokku panema. Nüüd olen mõni päev sedapidi jälginud enda toitumist ja täna hommikuks oli 2 kilo läinud nagu niuhti! Vabadel päevadel katsetan toitudega ja üritan teha erinevaid low-carb toite.

Ma ei ole eriline kokkaja ja ma ei taha köögis oma poolt päeva veeta. Samas olen fitlapist leidnud mitmeid põnevaid retsepte, mida olen ka juba katsetanud.

Näiteks ühel päeval tegin ma kanafileerulle. Ma ei ütleks, et ma nüüd vaimustuses oleks olnud neist. Midagi põnevat. Tõenäoliselt teen ma neid millalgi veel. 

Eile tegin ma endale porgandi-kartulipüreed. Juurde küpsetasin kalkuni-porgandi kotlette. Ma tahtsin tegelikult teha kanahakklihaga, aga poes seda ei olnud. Ise hakklihamasinaga mässama ma ei viitsinud hakata, kuigi on see mul kodus olemas. No see kombo oli tõesti hea ja seda ma teen kindlasti veel ja veel ja veel. Kaloraazi sisse jääb ilusti. Muidugi tuleb sealt paras kogus süsivesikuid ja ülejäänud päeval ma enam endale süskareid ei lubanud. 

Täna hommikul tegin ma endale vahelduseks tavalisele kaerahelbepudrule, ahjuputru. Teate, ma pole elus vist rõvedamat asja söönud. No see tõesti ei istunud mitte kuidagi. Tegin seda rasvatu kohupiimapastaga. Juurde lisasingi mett, kaneeli ja vanilli. Esiteks kaneel meeldib mulle ainult kaneelirullides ja teistesse kohtadesse ta ei sobi minu meelest. Mett üritasin panna südamest, sest mingi maitse võis ju olla ikka pudrul. Vaarikaid mul polnud panna, ega üldse mingeid muid marju. No sõin selle kuidagi ära, aga ma ei tea kas julgen millalgi uuesti sellega katsetada.

Uus algus - tiim Kiivikas

Eelkõige ma usun, et minu vanad blogilugejad, kes jälgisid mu Inglismaa blogi, tahaksid teada, miks ma tagasi tulin ja mis sellest kõigest sai?

Lõpp oli vägaaaa... keeruline. Meil oligi leping tehtud kolmeks kuuks ja see, et ma detsembris koju tulen oli juba algusest peale teada. See polnud kindel, kas ma tulen tagasi või mitte. Kuid oktoobri keskpaiku ma andsin teada, et ma tulen tagasi ja rügan heameelega tööd edasi sealpool maakera. Lõpus muutusid selle peresisesed asjad väga keeruliseks ja õhkkond oli pingeline. Ma ei tundnud ennast enam nii hästi, kui varem, perel polnud enam minu jaoks nii palju aega. Ma ei eeldagi, et maailm peab minu ümber keerlema, aga kuidagi väljatõrjutuna tundsin ennast. Kuskil nädal enne lahkumist sealt otsustasin, et ma ei tule tagasi. Sellel oli mitu põhjust. Esiteks, ma ei saanud mitte kuidagi organiseeritud reisi tagasi Eestimaalt Inglismaale. Keeruliseks tegi selle minu koerad. Ma leidsin mitu korda sobiva lennu, et lennata Tallinnast Brüsselisse ja sealt siis autoga Inglismaale läbi eurotunneli. Mitu lendu tühistati ära, mis olid sobilikud, siis ei võetud koeri lennukisse, siis tekkis see Prantsusmaa jama, kust ei jäänud välja ka Brüssel ja siis ei tahtnud keegi sinna mulle vastu sõita. Siis me otsisime uuesti varianti, kuidas koertega Inglismaale saada. Kargo ma jätsin välja - no way, et ma saadan oma koerad ÜKSI nii pikale lennule. Ja kuna mitte miski ei klappinud ja koguaeg tekkis mingi probleem ja tekkisid takistused, siis ma otsustasin, et juu siis on see nö jumala märk, et ma ei peaks lendama sinna tagasi. 

Teiseks. Reis Tallinnast Inglismaale, läbi Brüsseli, koos koertega oleks mulle maksma läinud ligi 1000€. Mul ei olnud tol hetkel tagataskust seda raha võtta ja võlgu ei võta ma ka mitte kunagi. Kui ma isegi oleks selle tonni kokku kraapinud, siis mul poleks jäänud seal elamiseks raha(koeratoit, vet. kulud, hügieentarbed jms). 

Kolmandaks. Lõpus pere hakkas nö pirtsutama seoses minu koerte sinna toomisega. Stiilis, et mu koerad peavad elama kennelis koos teiste koertega. Trenni minekuks pean ma ise leidma viisi(ehk siis buss). Töötama pean ma 24/7, palk sama. Kõik asjad olid mulle väga vastukarva ja see andis viimase põhjuse mulle, miks jääda kodumaale. 

Seega sai otsustatud, et ma ei tule tagasi. 

'

Mis siin salata - ma võtsin Inglismaal olles VÄGA-VÄGA-VÄGA-VÄGA-VÄGA-VÄGA palju kaalust juurde! No VÄGA PALJU!!!! Kui ma sõitsin sinna 38 suuruses teksastega, siis üsna pea ma soetasin endale 42 suuruses püksid. Niiet jah. Eestisse tagasi tulles oli motivatsioon nullis, sest ma pidin alustama algusest peale. JÄLLE! Eks ma hakkasin käima uuesti kõvasti trennis, sööma tasakaalustatult. Käisin trennis ja väristasin oma pekki ja lihaseid. Jalad ja keha olid kanged mitu nädalat! Aga no kaal vaikselt ikkagi langes ja sain tagasi naaseda oma vanade riiete juurde. Nii kui tagasi tulin, nägin, et Ott võtab oma tiimi uusi liikmeid juurde. Kuna see oli mu ammune unistus, siis pikalt kaalusin, kas ja kuidas kirjutada talle. Kurtsin oma murest Maritile, seda siis stiilis, et davai ma annan sulle meili ja kirjutame koos. Marit ei jäta sõpra hätta ja kirjutas ka eepose valmis. Nii me siis pidimegi suhteliselt järgmisel päeval hakkama paaniliselt otsima kontsakingi, et minna poseerima. Marit läks nädal aega enne mind ja hakkas biitsa pumpama varem.

Muidugi oli mul piinlik sellise "vormiga" minna Otti ette. Aga mis teha. Kui Te ikka veel mõtlete, et kui palju ma siis ikka võisin võtta juurde seal Inglismaal. Siis no toon Teile võrdluseks oma rasvaprotsendi Aprillis, milleks oli 22%(ma olen kindel, et suvega see langes, sest ma võtsin suve jooksul korralikult alla). Nüüd vormi ülevaatusel oli mu kehaprotsent 32!!!!!!! Sisemine rasv oli ka tõusnud 1protsendi võrra.

Aga tiimi ma sain ja see on superäge! Mott on kõrgel ja elu on lill.

Kahjuks ei saa ma Teiega jagada oma treeningkava ega ka toitumist, kuid saan Teid hoida kursis oma mõningate toidukordadega ja trennidega.

Trenni teen kõvasti. Trennid on rasked ning esimestel nädalatel ei jõudnud ma peale trenni mitte midagi muud teha. Nüüd olen saanud juba kavaga "sina"peale ja jõuab peale jõuksi minna ka rühma. Kava hõlmad kõiki lihasgruppe ning koormus on suur. Kõige rohkem panen rõhku jalgadele. Need on kõige kriitilisemas seisus ja vajavad palju tööd. Aeroobset teen umbes 2-3h nädalas. Põhiliselt üritan selle täis saada rühmatrennidega, sest need kuuluvad ikka mu lemmiktrennide hulka ja nendest ma ei loobu. Küll aga mu töögraafik ei võimalda mul nendes käia nii palju, kui ma tahaks.

Söön ma päevas ligi 1400 kalorit. Vahest tuleb rohkem, enamasti ikka vähe. Ühel ilusal päeval hiljuti otsustasin ma Mariti eeskujul tõmmata endale Myfitnesspal'i. Võtsin selle ka järgmisel päeval kohe kasutusse. Sõin oma tävapäraseid toite, nagu ma olin viimati söönud. Nimelt ma olin koguaeg arvanud, et ma söön väga palju ja ma peaks võib-olla veelgi oma toitu vähendama. Väike täpsustus enne loo jätkamist - kava järgi võib olla 1-2 kava vaba toidukorda iga päev. Seega sõin ja lõin sisse oma koguseid ja toite. Päeva lõpus näitas see armas app mulle, et ma tarbisin päeva jooksul 727kalorit! Muidugi on see väga vähe ja pidin shoki saama. Seega nüüd võin julgelt oma toidukoguseid tõsta ja süüa VEELGI rohkem, mis on ju igati postiivne. Inimesed, calm your ass down, ma ei nälginud ja ma vannun, et mu kõht ei ole korisenud juba kuid!

Siuksed lood siis minuga. Luban, et hakkan nüüd ilusti blogima ja hoian Teid kursis oma tegemistega! :)