Eelkõige ma usun, et minu vanad blogilugejad, kes jälgisid mu Inglismaa blogi, tahaksid teada, miks ma tagasi tulin ja mis sellest kõigest sai?
Lõpp oli vägaaaa... keeruline. Meil oligi leping tehtud kolmeks kuuks ja see, et ma detsembris koju tulen oli juba algusest peale teada. See polnud kindel, kas ma tulen tagasi või mitte. Kuid oktoobri keskpaiku ma andsin teada, et ma tulen tagasi ja rügan heameelega tööd edasi sealpool maakera. Lõpus muutusid selle peresisesed asjad väga keeruliseks ja õhkkond oli pingeline. Ma ei tundnud ennast enam nii hästi, kui varem, perel polnud enam minu jaoks nii palju aega. Ma ei eeldagi, et maailm peab minu ümber keerlema, aga kuidagi väljatõrjutuna tundsin ennast. Kuskil nädal enne lahkumist sealt otsustasin, et ma ei tule tagasi. Sellel oli mitu põhjust. Esiteks, ma ei saanud mitte kuidagi organiseeritud reisi tagasi Eestimaalt Inglismaale. Keeruliseks tegi selle minu koerad. Ma leidsin mitu korda sobiva lennu, et lennata Tallinnast Brüsselisse ja sealt siis autoga Inglismaale läbi eurotunneli. Mitu lendu tühistati ära, mis olid sobilikud, siis ei võetud koeri lennukisse, siis tekkis see Prantsusmaa jama, kust ei jäänud välja ka Brüssel ja siis ei tahtnud keegi sinna mulle vastu sõita. Siis me otsisime uuesti varianti, kuidas koertega Inglismaale saada. Kargo ma jätsin välja - no way, et ma saadan oma koerad ÜKSI nii pikale lennule. Ja kuna mitte miski ei klappinud ja koguaeg tekkis mingi probleem ja tekkisid takistused, siis ma otsustasin, et juu siis on see nö jumala märk, et ma ei peaks lendama sinna tagasi.
Teiseks. Reis Tallinnast Inglismaale, läbi Brüsseli, koos koertega oleks mulle maksma läinud ligi 1000€. Mul ei olnud tol hetkel tagataskust seda raha võtta ja võlgu ei võta ma ka mitte kunagi. Kui ma isegi oleks selle tonni kokku kraapinud, siis mul poleks jäänud seal elamiseks raha(koeratoit, vet. kulud, hügieentarbed jms).
Kolmandaks. Lõpus pere hakkas nö pirtsutama seoses minu koerte sinna toomisega. Stiilis, et mu koerad peavad elama kennelis koos teiste koertega. Trenni minekuks pean ma ise leidma viisi(ehk siis buss). Töötama pean ma 24/7, palk sama. Kõik asjad olid mulle väga vastukarva ja see andis viimase põhjuse mulle, miks jääda kodumaale.
Seega sai otsustatud, et ma ei tule tagasi.
'
Mis siin salata - ma võtsin Inglismaal olles VÄGA-VÄGA-VÄGA-VÄGA-VÄGA-VÄGA palju kaalust juurde! No VÄGA PALJU!!!! Kui ma sõitsin sinna 38 suuruses teksastega, siis üsna pea ma soetasin endale 42 suuruses püksid. Niiet jah. Eestisse tagasi tulles oli motivatsioon nullis, sest ma pidin alustama algusest peale. JÄLLE! Eks ma hakkasin käima uuesti kõvasti trennis, sööma tasakaalustatult. Käisin trennis ja väristasin oma pekki ja lihaseid. Jalad ja keha olid kanged mitu nädalat! Aga no kaal vaikselt ikkagi langes ja sain tagasi naaseda oma vanade riiete juurde. Nii kui tagasi tulin, nägin, et Ott võtab oma tiimi uusi liikmeid juurde. Kuna see oli mu ammune unistus, siis pikalt kaalusin, kas ja kuidas kirjutada talle. Kurtsin oma murest Maritile, seda siis stiilis, et davai ma annan sulle meili ja kirjutame koos. Marit ei jäta sõpra hätta ja kirjutas ka eepose valmis. Nii me siis pidimegi suhteliselt järgmisel päeval hakkama paaniliselt otsima kontsakingi, et minna poseerima. Marit läks nädal aega enne mind ja hakkas biitsa pumpama varem.
Muidugi oli mul piinlik sellise "vormiga" minna Otti ette. Aga mis teha. Kui Te ikka veel mõtlete, et kui palju ma siis ikka võisin võtta juurde seal Inglismaal. Siis no toon Teile võrdluseks oma rasvaprotsendi Aprillis, milleks oli 22%(ma olen kindel, et suvega see langes, sest ma võtsin suve jooksul korralikult alla). Nüüd vormi ülevaatusel oli mu kehaprotsent 32!!!!!!! Sisemine rasv oli ka tõusnud 1protsendi võrra.
Muidugi oli mul piinlik sellise "vormiga" minna Otti ette. Aga mis teha. Kui Te ikka veel mõtlete, et kui palju ma siis ikka võisin võtta juurde seal Inglismaal. Siis no toon Teile võrdluseks oma rasvaprotsendi Aprillis, milleks oli 22%(ma olen kindel, et suvega see langes, sest ma võtsin suve jooksul korralikult alla). Nüüd vormi ülevaatusel oli mu kehaprotsent 32!!!!!!! Sisemine rasv oli ka tõusnud 1protsendi võrra.
Aga tiimi ma sain ja see on superäge! Mott on kõrgel ja elu on lill.
Kahjuks ei saa ma Teiega jagada oma treeningkava ega ka toitumist, kuid saan Teid hoida kursis oma mõningate toidukordadega ja trennidega.
Trenni teen kõvasti. Trennid on rasked ning esimestel nädalatel ei jõudnud ma peale trenni mitte midagi muud teha. Nüüd olen saanud juba kavaga "sina"peale ja jõuab peale jõuksi minna ka rühma. Kava hõlmad kõiki lihasgruppe ning koormus on suur. Kõige rohkem panen rõhku jalgadele. Need on kõige kriitilisemas seisus ja vajavad palju tööd. Aeroobset teen umbes 2-3h nädalas. Põhiliselt üritan selle täis saada rühmatrennidega, sest need kuuluvad ikka mu lemmiktrennide hulka ja nendest ma ei loobu. Küll aga mu töögraafik ei võimalda mul nendes käia nii palju, kui ma tahaks.
Söön ma päevas ligi 1400 kalorit. Vahest tuleb rohkem, enamasti ikka vähe. Ühel ilusal päeval hiljuti otsustasin ma Mariti eeskujul tõmmata endale Myfitnesspal'i. Võtsin selle ka järgmisel päeval kohe kasutusse. Sõin oma tävapäraseid toite, nagu ma olin viimati söönud. Nimelt ma olin koguaeg arvanud, et ma söön väga palju ja ma peaks võib-olla veelgi oma toitu vähendama. Väike täpsustus enne loo jätkamist - kava järgi võib olla 1-2 kava vaba toidukorda iga päev. Seega sõin ja lõin sisse oma koguseid ja toite. Päeva lõpus näitas see armas app mulle, et ma tarbisin päeva jooksul 727kalorit! Muidugi on see väga vähe ja pidin shoki saama. Seega nüüd võin julgelt oma toidukoguseid tõsta ja süüa VEELGI rohkem, mis on ju igati postiivne. Inimesed, calm your ass down, ma ei nälginud ja ma vannun, et mu kõht ei ole korisenud juba kuid!
Siuksed lood siis minuga. Luban, et hakkan nüüd ilusti blogima ja hoian Teid kursis oma tegemistega! :)
Kahjuks ei saa ma Teiega jagada oma treeningkava ega ka toitumist, kuid saan Teid hoida kursis oma mõningate toidukordadega ja trennidega.
Trenni teen kõvasti. Trennid on rasked ning esimestel nädalatel ei jõudnud ma peale trenni mitte midagi muud teha. Nüüd olen saanud juba kavaga "sina"peale ja jõuab peale jõuksi minna ka rühma. Kava hõlmad kõiki lihasgruppe ning koormus on suur. Kõige rohkem panen rõhku jalgadele. Need on kõige kriitilisemas seisus ja vajavad palju tööd. Aeroobset teen umbes 2-3h nädalas. Põhiliselt üritan selle täis saada rühmatrennidega, sest need kuuluvad ikka mu lemmiktrennide hulka ja nendest ma ei loobu. Küll aga mu töögraafik ei võimalda mul nendes käia nii palju, kui ma tahaks.
Söön ma päevas ligi 1400 kalorit. Vahest tuleb rohkem, enamasti ikka vähe. Ühel ilusal päeval hiljuti otsustasin ma Mariti eeskujul tõmmata endale Myfitnesspal'i. Võtsin selle ka järgmisel päeval kohe kasutusse. Sõin oma tävapäraseid toite, nagu ma olin viimati söönud. Nimelt ma olin koguaeg arvanud, et ma söön väga palju ja ma peaks võib-olla veelgi oma toitu vähendama. Väike täpsustus enne loo jätkamist - kava järgi võib olla 1-2 kava vaba toidukorda iga päev. Seega sõin ja lõin sisse oma koguseid ja toite. Päeva lõpus näitas see armas app mulle, et ma tarbisin päeva jooksul 727kalorit! Muidugi on see väga vähe ja pidin shoki saama. Seega nüüd võin julgelt oma toidukoguseid tõsta ja süüa VEELGI rohkem, mis on ju igati postiivne. Inimesed, calm your ass down, ma ei nälginud ja ma vannun, et mu kõht ei ole korisenud juba kuid!
Siuksed lood siis minuga. Luban, et hakkan nüüd ilusti blogima ja hoian Teid kursis oma tegemistega! :)
No comments:
Post a Comment