Sunday, November 22, 2015

Trennilainel!

Asju, millest võiks rääkida on tegelt päris palju ja teemasi jookseb päevade jooksul peast läbi mitmeid.

Näiteks tahaks ma rääkida Teile sellest, et mul on tekkinud tohutu koduigatsus. Ma isegi ei oska seda millegagi põhjendada, sest elu on siin ju ilus ja kõik on korras. Lihtsalt viimased 3-4 päeva on see koduigatsus olnud morjendav. Teisipäeval trennist tagasi sõites möödusime "Baltic Food Store"-st ja siis ma pidin tunnistama, et ma tahan sinna minna ja see tähendab eelkõige koduigatsust. Kolmapäeval oli Jenny tütar meie juures koos oma elukaaslasega ja kõik neljakesi lõunatades pidin ma peaaegu nutma puhkema seal. Andsin endale aru, et see poleks tore heast peast nutma hakata. Seega sai hakkama. Mulle meenusid mu head sõbrannad ja meie toredad mälestused ja tundsin et tahaks praegu teha ühe mõnusa suure kalli oma Kadrile. Sama päeva õhtul sõitsime Sophiega trenni ja me rääkisime sellest ja kuidagi ta surus mu nö nurka ja ma pidin ütlema, et ma olen homesick. No muidugi sai ka J sellest teada ja järgmine päev lõunat süües küsis ta minult, et mida ta saab teha et seda leevendada. Mõtlesin endamisi, et jesus christ et vale hetk selleks, olin peaaegu jälle nutma puhkemas. TAHAKS KOJUUUU, aga samas ei taha ka, sest elu on siin mõnus ja chill. Tahaks oma karvapesusid siia ainult, siis äkki oleks kõik hästi.

Tahaks Teile oma trennidest ka rääkida, sest ma olen ennast nüüd ilusti jälle kokku võtnud, ning laamendan jõuksis täiel rinnal. Rühmatrennidele pole ma teist võimalust andnud, olen praegu rahul oma esimese Kirbu kavaga ja arvan, et asi liigub, sest ma olen aina rohkem rahul oma vormiga. Raskusi ka tõstan vaikselt. Eile näiteks kerge õla ja raske jala esiosa trenn ja üle pika pika pika aja ma panen siia kirja oma kava. Viimane harjutus oleks pidanud olema jalgade lähendamine, aga see masin oli jälle katki, seega tegi mu sisemine jumalanna õhusaltosid ja hüüdis "huraaaa", jooksin riietusruumi, võtsin oma jalapaela ja tegin plokil harjutusi. Ma olin niiiiiiiiiiiii kaua oodanud, et saaksin lõpuks seda kasutada ja põletada oma jalapekki plokil!


Soojenduseks 15% kaldega jooksulindil kõndimine 30 minutit, kiiruseks 3,5mph.

Hantlite surumine 3x10, 6kg, käed kipuvad lendu minema ja liigutused pole kontrollitud, ma ei tea kas tingitud siis liiga suurest raskusest või vastupidi. Või ma ei keskendu, sest paratamatult peeglisse otse vaadates jään ma kas midagi muud vahtima või siis liiga pingsalt vaatan enda õlgu või kõhtu või jalgu ja tähelepanu on hajutatud.

Masinal lendamine 3x12, 6kg, meil masinat pole, seega teen ma sama harjutust istudes ja hantlitega - teeb sama välja. Tehnika on õige ja õlg on töös 100%. Raskus on varasemalt olnud 10lbs(Revalis) või 4kg. Seega vist võib selle 6kiloga praegu rahule jääda.

Pingil lamades lendamine 3x12, 4kg, selle harjutuse tehnikat parandas Kirp mul eelmine kord koos trenni tehes. Mul tegi rohkem tööd trapets kui õla tagaosa. Üritan nüüd kontrollitult teha harjutust ning hoida töös õigeid lihaseid. Tundub, et töötab. Raskus on hetkel ok.

Ühe käega plokk 3x8, 5kg, vihkan seda harjutust täiega. Kuigi tundub, et hakkab kergemaks minema ja keha seisab paigal ning töös on ainult õlg, aga siiski enamasti  jätan selle harjutuse viimaseks ja võimalusel eiran. Kuid paraku peab tõdema, et õlg saab päris hästi vatti...

Kükk 3x15, 10kg, back to basics. Ma olen sellega jamanud juba sellest ajast saadik kui Georgi juures käisin. Väikese raskusega tehes töötab tuhar mõnusalt ja tehnika on 99% õige, raskust tõstes nt 25 peale, muutuvad jalad makaronideks ning 45kraadi peal löövad blokki ja alla ei lähe. Ei tea kas mul ikka see kangi alla jäämise hirm? Ilmselt selle laine peal nii pea muudatusi ei toimu. Piisava arvu kordustega ja hea tehnikaga töötab harjutus saja protsendiliselt.

Jalapress ühe jalaga korraga 3x10, 50kg, tehnika on sh*t ja pigem teen seda pumpavalt, s.t ei lase korralikult jalga rinnani. Ok, raskus on ka tegelt nats suur ja korralikult alla lastes ei jõuaks ma kindlasti seda üles suruda nii palju kordi, kui vaja. Aga who cares, jõuksis on veel hullemaidki amatööre!
     Ma ei väida, et ma olen selle ala prof, aga baasharjutuste õige tehnika kohta võin ma küll targutada! Näiteks enamasti kui ma vaatan kedagi mingit harjutust tegemas, võin ma suht kindlalt öelda, mis on tehnika puhul vale. Vahest on isegi suht naljakas vaadata, kuidas kaks spagetti teevad enda arust haigelt rasket trenni, higimull otsa ees, käes on 5kg kang ja pumbatakse "biitsa", keha liigub kaasa, käed käivad ligadilogadi, pigem ütleks et tehakse õla esiosa-rinna ülaosa??? Siis mõtlen küll, et jesus christ!

Jala taha viimine plokil 3x12, 10kg, niiiiiiiiiiiiii äge harjutus ikka, tuhar ja jala tagaosa saab mõnusalt tööd ning ma täiega kaifin seda!!! See on nüüd koht, kus ma räägin sellest, mis mind täiega häirib siinse klubi juures - inimesed ei arvesta teistega. Täiesti null! Keegi ei vaata kui sinust minnakse mööda ja sa parasjagu teed harjutust. Sa võid seal vehkida kas oma 50kilose kangiga või neljakümneste hantlitega, nad lähevad mööda nagu sind polekski seal. Või äkki asi on selles, et ma olen naine ja naiste koht pole nende arvates jõusaalis? Ma ei tea, igatahes olen mina mitu korda lunge tehes kellegile jala peale astunud, sest mingi tüüp on otsustanud, et ta tahab täpselt minu taga teha oma biitsa, kuigi saal on tühi. Nii ka eile kui tegin plokil oma jala taha viimist tuli üks kutt minu taha triitsa tegema ja nii ta saigi minult jalga. No ei olnud üldse kahju, oleks tahtnud veel anda, sest ta jäi ikka sinna oma TRIIIITSA PUMPAMA!

Jala kõrvale viimine plokil 3x10, 5kg, viimane seeria tuli läbi suure vaeva ja ohkides ja ähkides, aga tehtud sai. Jalad värisesid ja tunne oli hea!

Ma tean, et kaks viimast harjutust olid tegelt kavast täiesti mööda, aga ma niiii tahtsin neid teha. Kuna ma asendust jalgade lähendamisele ei mõelnud välja antud hetkel siis sai neid tehtud.

Te kõik kindlasti teate ja olete kursis Prantsusmaal toimuvaga. Nii ka meil tehti üks peatänava maja(muuseum ja linnateater peaks olema) sini-valge-punaseks!


Tehke trenni ja olge mõnusad! Varsti näeme! ;)






No comments:

Post a Comment