Nimelt nagu Te kõik teate, siis estonian air lõpetas oma tegevuse ja lennud kas tühistati niisama või healjuhul asendati. Mina ostsin enda omad opodo.co.uk'st, kust on võimalik osta üliodavalt lennupileteid. Tundus küll esialgu kahtlane ja täiesti tundmatu, aga kuna raha jalaga segada pole, siis pidin sealt soetama. Mõlemad lennud(s.t Manchester-Stockholm-Tallinn) olid SAS'i omad, kuid viimane oli haldatud estonian airi poolt. Seega tühistati see ära ja saadeti meilile kiri. Lõpus seisis, et ma võtaksin kiirelt ühendust piletimüügifirmaga. Järgmisel päeval helistasin siis sinna. Suunati mind 3 korda ja sama palju pidin ka oma probleemist rääkima, et viige mind koju, ma ei tea kuidas ja mis linna läbi, aga koju ma pean saama. SAS lõpuks oli nõus mind koju viima. Lendude vahe on 40 minutit, aga no kuna mul on käsipagas ja Stockholmi lennujaam pole niivõrd suur, siis ma usun et jõuan ilusti teisele lennule. Aga ma pean kiitust avaldama opodo.co.uk'le, et siiski otsiti mulle asenduslend, raha ei pidanud juurde maksma ja teenindus oli viisakas. Seega ma tulen koju ikkagi samal päeval ja enamvähem samal ajal, natuke varem isegi. :)
Aga nüüd nädalavahetuse juurde. Laupäeval kell 3 hommikul oli äretus, lükkasin seda edasi 30 minutit, ärkasin üles ja istusin voodis vaadates Richiet ja mõeldes, et issand kui külm on ja mul on 20 minutit, et sirgendada koer ära, tassida koerad autosse, käia pesus, otsida riided välja, teha soeng, meikida ja midagi süüa. Teate, ma jõudsin need kõik asjad ära teha, va söömine! Kell 4 alustasime nelja tunnist sõitu Shotimaale, Edinburghi. Ma magasin 10 minuti kaupa suht palju. Seega sõit läks kiirelt. Koeri ei olnud palju, 26. Meil oli kaasas 3 koera - Richie, Charlie ja Harriet. Richie ei jooksnud jälle ja pärast sai mõeldud, et oleks pidanud teise rihmaga minema ringi(millegipärast ma alati mõtlen sellele peale ringi lõppu). Seega olime me teised kahe koera seast. Harriet jooksis kenasti üle väga pika aja, temal on sama asi mis Richiel, et ketti kasutades tõmbab ta pea alla ja protestib. Aga temaga on teine jama - ta ei lase ennast mokast hoida seismisel, hakkab röökima ja lükkab ennast nö plokki. Ja siis sa üritad heaga ära ajada selle asja ja ringist välja saades mõtled "I'm gonna kill you". Seega pandi ta ka viimaseks. Üleüldse oli antud kohtunik heades nö suhetes ühe omanikuga, kellel üldiselt ei lähe väga hästi, aga sellel näitusel lausa oli tõu parim, Ja kõik head koerad oli taga. Isegi selle aasta top kokker ei saanud CC ringis kohale, siiani alates minu tulekust kõikidel näitustel on olnud aga tõu parim.
Küll aga on Inglismaal stakes klassid, kuhu sa saad registreerida lisaraha eest oma koera. Tegemist on siis võistlusega, mis toimub suures ringis ja kus on võimalik võita raha. Olen varem blogis sellest kirjuanud, aga pole lahti seletanud, mis asjaga tegu on. Ühel korral on Richie võitnud juba ja mulle rahakotti 10£ toonud. Sel korral sai jälle osaletud ja taaskord võidetud. Kohtuniku olen ma varem näinud, ta hindas kokkereid esimesel näitusel siin, kus mina käisin, küll aga tookord ma ei olnud ringis, aga siiski. Hiljem tehti meist pilti ajalehe jaoks ja kui nime küsiti siis uuriti kust ma tulen jne. Samuti sai tutvust tehtud kohtunikuga - nii ju need asjad siin käivad. Ta küsis minult palju küsimusi ja uuris igast asju. Niiet selle kohtuniku võib oma sõprade listi lisada.
Samal näitusel sai ka Harriet puppy stakes klassis kolmanda koha.
Koju jõudsime suhteliselt normaalsel kellaajal. Aga no neli tundi sõitu on ikka rets ja nii pikki sõite ma ei salli. Ma ei oska ühel kohal olla, pidevalt sureb kann ära ja siis on vaja niheleda ja tahaks jalgu sirutada ja käsi jne. Ma mäletan kuidas ma kunagi mõtlesin, et nii tuus oleks seltskonnaga minna autotripile Euroopasse. Aga trust me, isegi kõige parema seltskonnaga oleks see autosõit jumala tüütu ja vastik ja ma oleks kõige ebameeldivam reisikaaslane autos.
Te kindlasti tahate teada, et kuidas siis Shotimaa oli? Nagu te eeldata võite, siis ma ei oska Teile vastata. Me käisime M&S'is ja no see aktsent on veider. Nagu eurooplane räägiks, aga samas mitte päris. Selline ebatavaline. Mille kohta ma võin rääkida, on loodus. See oli imeline! Väga palju pisikesi külakesi ja Edinburgh on nii kena! Lambapidamine on seal in ja neid on rohkem kui piisavalt. Majad on sellises tüüpilises vana-inglise stiilis. Vanad aga samas hoolitsetud. Mul ei ole väga palju pilte panna, kuna enamasti filmisin ja autos sõidu ajal ilusaid pilte ei saa.
Järgmisel päeval algas päev hiljem ning sai normaalselt sätitud. Liverpoolis toimus kohaliku klubi näitus, kus CC'sid ei saa. Aga kuna seal sai silmauuringut teha ja meie aretusemased vajasid kõik testimist, seega sai Richie ja Harriet kirja pandud. Iseenda konkurentsis Harriet tõu parim kutsikas ja Richie tõu parim. Liikumine oli parem, kuid mitte päris see. BIS ringis võis juba rahule jääda ja ilmselt peab ka edaspidi kasutama seda rihma. Koju jõudsime väga vara - 5 ajal. Käisime minu lemmik kohas söömas. Tellisin endale kanakarri riisiga ja magustoiduks ploomipudingu. Nämm!!
 |
| Rosetikogu täieneb! Need kaks alumist pilti ei ole minu omad. :D |
Tulevasel nädalavahetusel meid plaane ei ole, kuid järgmisel on meil taas klubinäitus, sellest järgmisel nädalavahetusel suur ameerika kokkerite erinäitus ja sellest järgmisel LKA näitus, mis on siin suuruselt üks suurimaid(peale Cruftsi) ja kuhu ma lähen ka cavalieri kasvatajatega tutvuma.
Ja siis tulen ma juba koju!
No comments:
Post a Comment