Eile käisin bodypumpis õhtul. Plaanisin jääda ka jõusaali, teha natuke jalgu ja selga, kuna üleeile tuli mul õlg liigesest välja ja käsi lõhkuma ei hakanud. Kuid ma olin suhteliselt väsinud ja jõusaalis oli nii palju rahvast, et ma oleks pidanud ootama, seega ma läksin koju. Õhtul sõbrannad sundisid patustama - käisime pitsat söömas. Õnneks äkki sellele järgnenud 2 tunnine tempokas jalutuskäik korvas ära selle.
Täna hommikul tegin taas putru(vahepeal sõin vahelduseks hommikuks omletti), kuid kuna mul ei olnud absoluutselt mitte midagi sinna peale panna, siis pidin sööma ilma lisanditeta. Kusjuures ma kunagi ammu ei kujutanud ette, et ma söön maitsestamata putru jumala hea meelega. See tundus jälk. Aga nüüd ma lihtsalt iga hommik ootan kannatamatult, millal ma saan oma maitsetut möksi süüa. Ma olen aru saanud, et pudrust paremat hommikusööki pole lihtsalt olemas - energia terveks päevaks garanteeritud!
Õhtul sai mindud kahte trenni - bodypumpi ja selg-kõht-tuharasse. Viimases ma kunagi käisin väga aktiivselt, aga see oli minu jaoks kuidagi väga segane trenn. Lisaks too treener tegi väikest viisi ka käed jms asjad läbi(ilmselt ka sellepärast oli minu jaoks see täiesti seosetu tõmblemine - vahetasin bodypumpi vastu välja). Sel korral oli see Siimu teha. Eelmisel korral, kui ta tegi seda trenni, käis mu sõbranna seal ja ta oli "vasikavaimustuses" sellest trennist ning kiitis taevani. Sel korral ma siis otsustasin, et käin ka ära ja vaatan, kuidas Siim seda trenni annab. Minu õnneks polnud see seosetu tõmblemine - trenni alguses seletas ära, et 2 lugu selga, 2 lugu tuharaid ja 2 lugu kõhtu. Seega sai arvestada, kus sa pingutad rohkem ja millal see lõpp tuleb. Kasutasime 2 paari erineva suurusega kettaid ning matti, harjutused olid enamvähem samad mis pumpis. Väga mõnus trenn oli, kõht sai mõnusalt tööd. Siim võiks selle trenni oma kavva võtta!
Bodypumpi ma jäin tänu bussile väheke hiljaks(tegelt ma jõudsin täpselt selleks ajaks, kui treener hakkas pileteid korjama). Oma tavapärasele kohale ma ei saanud, seega ma olin täiesti ees ja treenerit oli mul ebamugav jälgida. Aga see-eest ma nägin ennast peeglist. Ma olen siiani koguaeg vältinud seda, sest ma pole harjunud ennast näha liikumas ja see näeb veider välja. Aga täna ma nägin isegi selles plusse ja ma peaks vist hakkama nüüd ennast peeglist vaatama trenni ajal, sest jube hea on näha kuidas ma reaalselt teen. Õnneks ma ei pidanud endas kuidagi pettuma, sest ma olingi kujutanud oma vaimusilmas täpselt nii ette end trenni tegemas. Muidugi kükid olid häbiväärselt kõrged.
Peale trenni sõin suurest näljast topsi kohupiima ära.
Homseks on mul enda jaoks mõned väljakutsed, mida ma üritan korda saata ja õhtul siin jagada.
No comments:
Post a Comment