Mul polnud viitsimist ennast kokku võtta ja kirjutada ja nüüdseks on nii palju asju kogunenud, millest võiks ju siin rääkida, aga neid on nii palju ja ma isegi ei tea kust nüüd siis alustada...
Igapäeva elu on nüüdseks kujunenud rutiiniks(vihkan ju rutiine, aga kahjuks nii see on). Enamasti veedan päevad groomingu toas, olen endale nüüd süsteemi välja mõelnud, kuidas oma nädala jagan, et kõik toimetused saaksid tehtud. Täna Richiet pestes mõtlesin siis välja enamvähem, et mitu päeva ma siis peaksid veetma groomingu toas, kui ma jätkaks oma süsteemiga. Tuli ikkagi välja 5 päeva, seega süsteemitad või mitte, aga välja siit ei saa. Muidugi kui ma ei taha ennast ühel päeval ogaraks siin pesta, siis oleks reaalne 3 päevaga hakkama saada, siis jääksid näitusekoerad nädalavahetuseks pesta, aga enamasti ei jäta ma Jennyle neid küürida, vaid veedame nädalavahetuse koos groomides ja pestes. Seltsis segasem...
Jalutama ma pitsudega enam ei jõua nii tihti, kui esialgu jõudsin. Nimelt need põllud, kus ma siin pikalt jalutamas käisin, on ma ei tea kelle omad. J jutu järgi on need riigi omad ja jaluta seal palju tahad, lisaks nägin ma seal koguaeg muid koeri jalutamas. Kuid ühel ilusal päeval mingi mutike jooksis mulle vastu "wtf sa teed siin, paki oma penid kokku ja tõmba lesta". Viisakusest korjasin oma koerad kokku ja läksin minema. Kodused rääkisid, et põllud on raudpolt riigi omad ja mingi mammi ei saa tulla kamandama. Savi see, rohkem ma pole seal väga käinud. Vahest olen maja tagant salaja läinud mööda nisupõldu, aga see nüüd tehti mullaseks ja ma ei saa sealt ka minna. See-eest leidsin ühel ilusal päeval uued põllud, mis on täiega ägedad, kus on fotogeenilised sillad ja mingi metsatukk, mis on nagu õudusfilmist ja lehmad ja sopp ja sitt jne. Nüüd ma käin seal aegajalt jalutamas, sest see on enamusajast sopane ja ma ei saa oma pikakarvalistega sinna minna. Siiani olen käinud vaid siis, kui pesupäev on. Täna oli pesupäev, aga samas sadas ka terve päev padukat, aga ma ise ei taha ligunema sinna minna.
Näitustel oleme ka käinud, aga ma päris täpselt ei mäleta kus. Richie on nüüd ka väljas. Kõige hiilgavam moment oli, kui me võitsime klassi 5 isase seast. Poiss on üpris pöörane näitustel ning näiteks viimasel näitusel parima isase valikul keeras ta vapsee ära ning rihma otsas pani hullu. Mõtlesin, et astun ringist välja, panen koera ära ja nutan patja. Kusjuures, see jutt, et siin on kohtunikud väga facey'd vastab täitsa tõele ning kohati ajab nii närvi, et tahaks kohtunikule tou anda. Näiteks kui on meeskohtunik ja ringis on mõni geipoiss, siis sa võid enda terve varanduse peale kihla vedada, et see geipoiss on TP. Vahet pole on see koer karvast ära või ei liigu üldse, aga tõu parimaks ta saab. No ja kõik sellised muud juhused, ma olen oma paari kuu jooksul kogenud neid juba piisavalt, et öelda, inimesed ärge tulge siia näitustele välismaalt, sest see on pointless.
Harriet on jäänud klassides teiseks või kolmandaks siiani.
Ühel näitusel näitasin ka ühte musta emast kutsikat. Tulemuseks biskutsikas. Vabandan pildil oleva ebastandardse riietuse eest, ma arvasin, et ma ei pea enam ringi minema ja vahetasin ära. Saali tagasi jõudes pisteti mulle taas kutsikas näppu.
Ühel ilusal päeval veel võitsime me Richiega stakes klassi, sain oma rahakotti 10£. Olgu mainitud, et sama kohtunik hindab järgmisel aastal cruftsil best in show'd. Vägev, või mis?
Eelmisel nädalal käisid mul külas kasuema Pille, tema õde Anne ja minu õeraasuke Luisa. Nädal möödus tormiliselt. Esmaspäeva öösel jõudsid külalised, peatusid nad meie lähedal olevas hotellis. Teisipäeval sõitsime Liverpooli, käisime biitlite muuseumis, veetsime seal oodatust rohkem aega, seega jõudsime veel võtta bussituuri ja that's it. Õhtustasime kesklinna restoranis, kusjuures Inglismaal on kombeks teisipäeviti teha suuri soodukaid asutustes(kino, toitlustus jms). Põhjuseks on see, et kuna on nädala keskpaik, siis inimesed väga ei kipu välja minema, seega meelitatakse rahvast kohale suurte soodukatega. Nii oligi antud restoranis kogu menüü -50%. Järgmisel päeval jäime Southporti, näitasin neile kohalikke poode(muuseume ja vaatamisväärsusi meil pole), jõudsime jalutada pieril ja sõita vanakooli karusellil. Õhtul ootas meid kodus rikkalik halloweeni õhtusöök. Mängisime õunamängu - lakke olid riputatud õunad ja pidid siis tüki sellest hammustama ilma käte abita.
 |
| Liverpool |
 |
| Liverpool |
 |
| Meie kõrvits kodus |
 |
| Liverpool |
Neljapäeval varahommikul sõitsime Prestonist rongiga Londonisse. Meil olid ostetud õhtuks madam tussaudsi piletid. Sõit kestis 2,5h, päris väsitav, õnneks olime süüa kaasa võtnud, seega lõuad käisid terve sõidu aeg. Ma kartsin, et eksime undergroundi kasutades ära, sest Venemaal metrooga sõites on mulle alati tundunud kogu see asi väga keeruline ja kõik need liinide asjad jms. Aga ma üllatasin ennast ning terve päeva vältel olin asjas sees ning teadsin exactly kuhu poole peame sõitma. Loogika minu peas toimib! Päeval võtsime tuuri Themesi jõel. Nägime põhi vaatamisväärsused ära, ega palju aega ei olnudki meil ringi chillida, jõudsimegi ühe otsa sõita paadiga ning pidime juba minema muuseumisse Baker streerile. Meil oli aega 1,5h, et teha ring muuseumile peale. Ma aimasin, et seal on väga palju rahvast ja nii see ka oligi, pidid võitlema elu ja surma eest et saada pildile mõne vahakujuga. Osadel pidid isegi maksma, et saaksid pilti teha - one direction, kuninglik pere, james bondid, barack odama. Aga no ilmselt teenitakse sellelt head raha, sest järjekorrad olid tohutud. Ma Harry kaissu ei pugenud, sest nad ei näinud väga reaalsed välja. Lõpus ootas meid rong, mis viis meid läbi Inglismaa ajaloo. Vahakujude abil oli siis üritatud tutvustada Inglismaa keskaega. Peale seda seisime tükk aega järjekorras, et saada 4D filmile. Super äge elamus oli. Hoidsime Pillega üksteisel käest kinni ning röökisime, sest see oli niiiiiiii äge! Ma olen varemgi käinud 4D'l, aga see oli midagi muud. Ekraan oli 45kraadise nurga all ja terve lagi oli täis ekraani, seega elamus oli mitmekordne. Tagasisõiduga oli ka väike seiklus. Nimelt jõudsime Eustonisse juba 30 minutit enne rongi väljumist. Olime nälgas, seega läksime ostsime süüa ning istusime tabloode juures, et süüa ja oodata platvormi numbrit, kust rong väljub. Jõudsime ilusti söödud ja seistud tabloode all, kuni lõpuks 4 min enne väljumist avaldati platvormi number. Kõik inimesed panid jooksu. Nii ka meie üritasime saada normaalsed istekohad ning jooksime ja trügisime ja olime nahaalsed. Saime lõpuks maha istutud, saapad jalast võetud ja mugavalt sisse seatud, kuni mingi mees tuli meie juurde, sorry need on meie kohad. Ok, tõusime püsti ja hakkasime uusi kohti otsima, aga kuna oli see esimene rong peale peak time'i, mis oli odavam, seega oli see täiesti puupüsti täis. Istusime siis koridoris wc taha maha ning ootasime oma päästeinglit. Õnneks kaua ei pidanud seal istuma, sest mingi töötaja tuli meie juurde ja ütles, et first classis on vabu kohti, võite sinna istuda!
Koju jõudsime 10 ajal.
 |
| Jolie ja Pitt |
 |
| 1D |
 |
| Alfred Hitchcock |
 |
| CR |
 |
| Madam Tussauds |
 |
| Rihanna |
 |
| Meie first classis |
Reedel rahva tungival soovil jäime Southporti, esialgne plaan oli minna tagasi Liverpooli, aga keegi ei viitsinud enam rongidega trippida. Southportis oli meil aega väga väga palju, kuid jõudsime lõpuks ainult kahte poodi.
 |
| Õhtul käisime India restoranis |
Laupäeval sõitsime Manchesteri Trafford Centre'sse, et saaks kulutada oma viimast kopikat. Kusjuures, kuigi mul midagi ei olnud vaja, sain ma täiega palju asju. Näiteks sain ma endale New Lookist 8£ saapad, VS topi 10£(pluus 10naelane kinkekaart, mille pean kasutama ära detsembris, how cool is that??) jne. Terve päev shoppasime ringi, mu pisike õeraas pidas ilusti vastu, sõlmisime kompromissi ning käisime ka mänguasja poodides. Süüa ei jõudnud, enne ära minekut vedasin vägisi rahva starbucksi, et midagigi lipsu alla pista. Viisime külalised lennujaama hotelli, et nad saaksid varahommikul mugavalt ja kiirelt lennukile ning sõitsime koju. Olin keskusest soetanud meile 2 kooki. Vaatasime X Factorit ning mugisime magusat.
No comments:
Post a Comment