Monday, July 6, 2015

Kus ma kadunud olin?

Ma pole miskine 2-3 nädalat bloginud. Põhjus lihtne - mul pole aega. Töö ja trenn ja kõik muud tegemised võtavad kogu aja ära. Aga ma olen teinud trenni, olen täpselt kavas. Ärkan kell 5 ja käin enne tööd Revalis, aga kavas ma püsin! Ma ei hakka nüüd detailselt kirjutama, mis päeval mida ja kuidas ma tegin, sest siis läheks see postitus natuke liiga pikaks. Mõnel päeval olen lisanud juurde harjutusi, suurema koormuse andmiseks. Üldpildis ei taha ma muuta kava oma suva järgi, pigem siis teen vabal ajal midagi muud, käin rullitamas või jooksmas. Pigem eelistan rullitamist, see annab jalgadele parema koormuse.

Viimastes trennides olen teinud suurema raskusega, korduseid vähendanud. Viinud oma jõuvarud viimse piirini.

Korra jõudsin isegi bodycombatisse, ma olen viimasel ajal väga tõrjuv nende uute kavade suhtes, sest ma vihkan sellist trennis käimist, kus ma pean vahtima treenerit koguaeg ja ei saa nautida trenni. Aga minu üllatuseks tabasin ma ülikiirelt kombinatsioonid ära ja tundsin end täitsa nagu kala vees. Kava mulle meeldis, väga palju erinevaid kombinatsioone ning totaalselt erinev eelmisest.

Ühel ilusal päeval jõudsin bodyjami. 45-minutiline trenn oli ja tegime ainult praegust kava. Eelmises trennis mulle ei avaldanud muljet see kava, aga nüüd nagu oli arusaadavam. Päris kiirelt jäi pähe kava ning sain nautida tantsimist, mõnus feeling! Mul on lemmiklaulud! Üks neist on taas soojenduslugu!

Kaal on kõikunud ka nagu jumal juhatab. Ma kipun arvama, et langeb ta lihase arvelt, mitte rasva, sest vorm on sõna otses mõttes s*tt ja lihast ei paista kuskilt. 3 päevaga langes 1,5kg, kuigi toitumine oli paigast ära ja sai söödud kõike.  Eelmise nädala keskel oli kaal 67,5kg. Ma pean end võtma käsile!

Te lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma tahaks oma trennikoormust suurendada, näiteks kahe korra. Ma nii igatsen seda aega, mil ma sain käia trennis rahulikult ja panna hullu! Tohutult igatsen! Ma tunnen, et minu elust on midagi väga olulist puudu. Tahaks nutta.


Ühest teemavälisest asjast. Nimelt ma olen sellist tüüpi inimene, kellele jäävad laulud ja viisijupid väga kergesti pähe. Koolitundides, kui ma keskendunult kuulasin õpetaja juttu, siis põhimõtteliselt iga lausega - sõnaga meenusid mul erinevad laulud. Ja nii ma siis oma pinginaabrile, Kadrile, laulsin koguaeg erinevaid laule. Muidugi nende laulude seas olid ka, tol ajal tuule tiibadesse saanud, one directioni laulud. Nende laulud meile meeldisid, käisime filmi vaatamas ja lubasin Kadrile, et kord läheme me koos nende kontserdile. Pidin siis oma lubadusest kinni pidama - kinkisin talle sünnipäevaks one directioni kontserdipileti. Juuni viimasel nädalavahetusel käisimegi Soomes 1D kontserdil ja lõbustuspargis. Pidage mind 15 aastaseks või mitte, aga no see oli lihtsalt üliäge kontsert ja kindlasti mälestus terveks eluks! Tutvusime uute inimestega ning veetsime selle suve parima nädalavahetuse! Ühe tüdruku vlog meie kambast, meid Kadriga näeb al. 11 minutist.



No comments:

Post a Comment